Henno Käo
vaimud ning tulnukad kosmosest ((Oliüks, Dondijutud, Olematu saar?,Väike rüütel Rikardo).
Olulisel kohal on folkloorsed motiivid, mida autor kasutab üsnagi vabalt (Kuningas, kuninga
kass ja teised, Maailma loomine ja teisi lugusid jt). H. Käo raamatud paistavad silma
suurepärase fabuleerimisoskuse ja sooja huumoriga, tihti ka lausa virtuoosse sõna- ja
mõttemänguga (Kui mind üldse olemas ei oleks, Printsuss,Napakad jutud). Tänapäeva
ärimaailma väärnähtuste pihta käiv satiir H. Käo raamatutes on mõistetav siiski pigem
täiskasvanud lugejale. Mõtlikumat ja lüürilisemat laadi esindavad lapsepõlvemälestustel
põhinevad jutud (Suure Kivi lood, Kui veel telekat ei olnud).
HENNO KÄO RAAMATUD:
· ,,Suure Kivi lood" (1985) , kus ta kirjeldab köitvalt kõige igapäevasemat ümbrust
oma lapsepõlvekodus Saaremaal, minnes sellelt kirjelduselt sujuvalt üle nägemusliku,