Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1960. a-te keskpaiku rõhutati, et
õnnetustest siiski peaks midagi kirjutama, et lugejas valvsust ja hoolikust kasvatada.
Toimetaja
Toimetaja kinnitas ametisse vastav parteikomitee. Kõige tähtsam oli seejuures
poliitiline sobivus parteipilet pidi pealekauba taskus olema. Toimetuse juhtivad
töötajad, nagu tema asetäitja, vastutav sekretär, osakondade juhid, võttis toimetaja
tööle oma käskkirjaga, mille parteikomitee pidi kinnitama.
Toimetajailt nõuti parteilisust ja printsipiaalsust. Kogumik Ajaleht kirjutas 1970
toimetaja kohta: "Ta peab suutma orienteeruda, oskama suurest sündmustehulgast
välja valida aktuaalse, kaaluka. Mõistagi peab ta põhjalikult tundma ajalehetööd,
selle spetsiifikat. Ideaalne on, kui ta oskab ka ise hästi kirjutada ning kasutab seda
oskust." Toimetaja pidi käima parteikomitee büroo istungitel, pleenumitel,
istungjärkudel, lugejatega kohtumas jms.
Toimetajad pidid ise sekkuma toimetuse töösse, kui kusagil oli mingit ohtu oodata