alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Valdavalt saab mandrieuroopaliku õiguskultuuri kontekstis õiguse tõlgendamine alguse ühest osast objektiivsest õigusest ehk õiguse tekstist. Siiski tuleb rõhutada süstemaatilise tõlgendamise kaanonit, mille kasutamine võimaldab näha õiguskorda tervikuna, mistõttu võib süstemaatilise tõlgendamise abil jõuda õiguskorda iseloomustatavate printsiipideni. Süstemaatiline tõlgendamine on ilmselt üks keerukamaid põhiseaduse tõlgendamise meetodeid. Siia kuuluvad nii kooskõlalisust kui ka kontekstilisust tagavad argumendid; mõistelis-süstemaatilised ja printsiibiargumendid; spetsiaaljuriidilised ja prejuditsiaalsed argumendid ning komparatiivsed argumendid. Ülalnimetatud tõlgendamismeetodid realiseerivad põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ideed ning aitavad vältida vastuolusid põhiseaduse eri osade vahel
asuvale vooluga juhtmele mõjuva jõu suuna. Seadustele tuginedes on üles ehitatud füüsikateooriad, mis seletavad loodust. Kuid need seletused täiustuvad aegade jooksul, st. et meie ettekujutus loodusest üha täieneb. Sellel protsessil pole lõppu ja seepärast tuleb nii füüsika kui teiste loodusteadustega pidevalt tegeleda. Looduse seletamine on võimalik ainult füüsikaseaduste piirides, kui jõutakse printsiipideni, tuleb "käed üles tõsta", edasi ei oska seletada. Maailmapildi olulisteks osadeks on ka nn, fundamentaalkonstandid. Need on suurused, mis määravad ära mateeria kvantiteedi. Nad seovad loodust ja füüsika võrrandeid. Fundamentaalkonstantideks on näiteks valguse kiirus vaakumis, elementaarlaeng, gravitatsioonikonstant jt. Maailmapilt on seda parem, mida vähemate komponentide abil see maailma seletab. Maailmapilt on läbi aegade muutunud. 18 - 19 . sajandil valitses nn mehaaniline
annaabi.ee 
