Üldjuhul koosneb jäiga keha mehaaniline liikumine kulg- ja pöördliikumisest. Liikumiste liitmine Et keha või masspunkt liigub mingis keskkonnas, mis ise samuti liigub, siis väljaspool seda keskkonda asuv vaatleja jälgib keha liikumist, mida nimetatakse liitliikumiseks. Kui vaatleja jälgib keha või masspunkti, mis osaleb mitmes liikumises korraga, täheldab ta ühtset liikumist mööda kindlat trajektoori. Liitliikumises osaleva keha asukoha saab määrata liikumiste sõltumatuse printsiiibi ehk liikumiste liitmise printsiibi ehk liikumiste superpositsiooniprintsiibi alusel. See printsiip ütleb: Keha (või punktmass) asukoht mis tahes hetkel on määratud nii, nagu see keha (või punktmass) sooritaks kõiki osaliikumisi üksteisest sõltumatult. Liitliikumise näiteks on ka vastuvoolu liikuva paadi liikumine jões, mis kannab paati pärivoolu. Sel juhul liituvad paadi liikumine veepinna suhtes ning jõevee voolamine.
omavaheline suhe: 1) Politseiriik – alamaid kohustati, riik oli õigustatud, nt absolutislik monarhia; 2) Konstitutsiooniline riik – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused; 3) Moodne demokraatia – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused, kuid tunnustatakse vaid neid õigusakte, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse normidega; 4) Õigusriik – põhiprintsiibid õigus, õiglus ja vabadus ja kõiges legaalsuse ja egaalsuse printsiiibi rakendamine. Õigusriik - see on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest. Õigusele rajatud riigi ehk õigusriigi põhimõte on põhiseaduse preambuli kohaselt üks Eesti riigikorralduse aluspõhimõtteid. Termin „õigusriik” pärineb saksakeelsest mõistest Rechtsstaat, mis võeti kasutusele 19. sajandi algul. Õigusriigi mõiste on nagu enamik riigikorralduse põhimõisteid mitmetähenduslik. Vahet tuleb teha formaalse ja materiaalse
annaabi.ee 
