Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud?
Mitte, et see oleks keeruline nähtust,
millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks
ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset
leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see
tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet
vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37).
Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene
koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk
väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide
edastatakse ka kindlasti teisele inimesele, kes siis neljandaks usub, et tegemist on tõese
väitega ning teate edastaja on veendumusel, et see, kellele ta teate edastab, peab seda ka