Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees
kuninga Valdemar II egiidi all. Oma kanda üritasid Läänemaal kinnitada veel rootslased. Nii
mõneski mõttes oli tegu viikingite traditsiooniliste Idaretkede jätkuga uutes tingimustes.
Põhjamaades valitsesid nüüd kristlikud kuningad, kes olid mingil määral unifitseerinud ja
rahustanud oma riigi sisetingimusi, ning konsolideerinud kuningavõimu ühtse kuninga
institutsiooni alla. Pärilik kuninga institutsioon primogenituurse ehk esmasünniõiguse korras
kehtestati ainult Norras 1163. aastal. Taanis ja Rootsis jäi kuningavõim valitavaks see tingis
ühtlasi aadlike mõjuvõimu suurenemise aja jooksul, sest nemad olid valijad ja potentsiaalsed
tulevased kuningad.
Kuningriikide sisemine stabiilsus võimaldas vaadata Euroopa ristimata saarekese poole.
Ristimine ,,tule ja mõõgaga" oli saanud juba traditsiooniliseks ettekäändeks. Seda oli
kasutanud näiteks Karl Suur sakside alade vallutamisel
annaabi.ee 
