värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise, kalevalalikust minevikust laulva rahvana, kes samal ajal loeb piiblit. 19. saj tegutsesid vaikeelu- ja maastikumaalijad vennad von Wrightid (Magnus, Vilhelm ja Ferdinand). Werner Holmbergi mõju 19. saj keskel väga suur
värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad: Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg. Eelnevad naturalistid. 19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. "Kalevala"-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise, kalevalalikust minevikust laulva rahvana, kes samal ajal loeb piiblit. 19. saj tegutsesid vaikeelu- ja maastikumaalijad vennad von Wrightid (Magnus, Vilhelm ja Ferdinand). Werner Holmbergi mõju 19. saj keskel väga suur
annaabi.ee 
