"primitiviseeritust" - 1 õppematerjal

Üldine Teatriajalugu I

Järelikult ei vasta see rohkem tegelikkusele kui zanrite täielik lahus hoidmine. Zola arvas, et Hugo tegelased on ideoloogilised konstruktsioonid ­ igas neist kehastub mingi idee ­ mitte reaalsed tegelased. Hugo puhul allegooriate vahel võitlus. Tegelikult oli see reaalsuse primitiviseerumine. Esimesena tundsid seda klassitsistid ja osutasid romantistidele vastupanu, lõid lahinguid ilu, keelepuhtuse jne üle, lõpuks ka prantsusmaa au ja väärikuse nimel. Teatrile tõepoolest pakuti primitiviseeritust, teater nägi samas enda jaoks selles tekkinud olukorras väljapääsu. Seda romantikute pakutud teed pidi võis teater eemalduda klassitsismi kõrgetest surnud vormidest. Liiguti madalate kommertslike zanrite poole ­ tõusvad ja tärkavad zanrid. Hugo ­ ampluaade züsteemi teke, karakter asendatakse tüübiga. Tüüp on tegelikult karakteri taandamine paarile iseloomulikule joonele, paar primitiivset joont. Sel kombel tekibki ampluaateater. Selline teater, kus kõik on ühetüübilised