Keskaja naine - referaat
Perekonnaelu
Varakeskaegset majapidamist oli võimatu ette kujutada naise osavõtuta. Naise elu määras
tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku
korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud
kokkuleppele, aga väga tihti otsustasid selle üle vanemad. Kiriku abielu puudutavad eetilised
põhimõtted kaitsesid üldiselt naist. See kajastub karolingide aja piiskop Priminose kõnes, kus
ta ütleb, et olgu naine kuitahes viljatu, inetu, vanaeit, haisev, arg, vihane, halbade kommetega,
pillaja, juhm, õgard, kergemeelne, riiuhimuline või laia suuga, pead sa teda pidama, tahad või
mitte. Kuigi naise juriidiline positsioon oli mehe omast nõrgem, olid naistel siiski ka mõned
õigused näiteks neil oli õigus kaasavarale ning selle haldamisele. Abielu lepingust selgus, et
tavaliselt tõi mees abiellu maaomandi ning pruut majapidamiseks vajaliku vallasvara.
annaabi.ee 
