ül energia varu ja soojus isolatsioon: 1) rasvad: a)küllastunud rasvad(pekk, looma rasvad) b) küllastumata rasv(õli, kalarasv) 2) rasvataolised ained; a) lipiidid b)steroidid (tsükliline ühend) c)hormoonid: õstrogeen (N) ja testosteroon (M) c)valk on aninohapetest moodustunud biopolümer. Valgud ehituslik reaktsioon, koos hiab pertiitside(tugev side) Valk on ebastabiilne. Eksisteerib ainult valgu sünteesi keskuses.: a) primaarstruktuus e esmane b) sekundaarne; püsiv, hoiavad koos vesinik sidemed, stabiilne. C) tertsiaalstruktuur 1.erinevad nõrgad sidemed 2.ilmnevad keemilised omadused nt piimavalk d) kvaternaarstruktuur e neljandane side. c)Nukleiinhapped, ül pärilikkuse säilitamine, pärilikkuse edasi kandmine. Omadused: komplementaarsus- saab pärilikkust edasi kanda. Replikatsioon-DNA ja RNA Vvahetavad infot, saavad taastada. transkriptsioon. : 1. DNA-deooksüribonukleiinhape.
võsundites kui ka juurtes. IIa VALGUD 1. *Valkude tähtsus. (§2.2.1) Valgud on makromolekulaarsed ühendid, neil on väga kõrge spetsiifilisus. Valgud täidavad elutähtsaid funktsioone: 1 eluprotsesside katalüüsimine ja reguleerimine 2 keemilise energia muundamine teisteks energialiikideks 3 ehituslik funktsioon (struktuuride moodustumine) 2. *Valgu struktuur. (§2.2.2) Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Rakkudes sünteesitakse 20 aminohapet. Valgu primaarstruktuus polüpeptiidahelas asuvate aminohapete suhtelised ja absoluutseid hulgad ning järjestused. Ahelaid hoiavad koos polüpeptiidsidemed. Valkude primaarstruktuurid on pärilikult fikseeritud ja DNAs salvestatud. Polüpeptiidahelad on kindla konformatsiooniga: kruvitaolised või kokku keerdunud. Valgu sekundaarstruktuur konformatsioon, mil tekib vesiniksidemete abil, mille moodustavad peptiidsideme CO ja NH rühmad üle ja sellesama peptiidahela osade või eri polüpeptiidahelate vaheö
annaabi.ee 
