Kosmilised kiired
aktiivsuse suurenemisel väheneb see arv kuni paar korda. Maa magnetvälja mõju kosmilisele kiirele
on ka kiirgusvööndi tekkimise põhjus.[4]
5
Sekundaarkiirgus
Sekundaarkiirgus, mis tekib Maa atmosfääris primaarkiirguse mõjul, sisaldab prootoneid,
mesoneid ja müoone (kalk komponent) ning elektrone, positrone ja footoneid (pehme komponent).
Üks energiarikas primaarosake kutsub harilikult esile terve sekundaarosakeste valangu. Umbes 70%
merepinnani jõudvatest kosmilistest kiirguste osakestest on kalgi komponendi, ülejäänud pehkme
komponendi osakesed.[4]
6
Ajalugu
20. sajandi algul avastati õhu ionisatsioon, mille põhjust ei teatud. 1912-13 tegid V. F. Hess ja
temast sõltumatu saksa füüsik W. Kolhöster (1885-1946) kindlaks, et õhu ionisatsiooniaste
annaabi.ee 
