NIMEKORRALDUS koondkonspekt
algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana
rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade
järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju
suurjärvi, mustjärvi, siis lisati neile külanimesid ette ; merenimed e pelagonüümid enamasti
primaarsed. Mõni sekundaarnimi, mida ei oska öelda, kust see tuleb. Nt Aadriameri.
soonimed e helonüümid on primaarnimesid ja sekundaarnimesid. Probleem, et registrisse
kandmisel tuleb määratleda nende piirid. Koosnevad allosadest, ja neil võib olla palju
nimesid.
Mäenimed e oronüümid. Sh muud pinnavormid; koopanimed e speleonüümid.
Maastikunimed. Põllunimed e agronüümid. Heinamaade, metsade, karjamaade nimed.
Maa-alade nimed. Saared, neemed, poolsaared, rannad
Muude objektide nimed. Rajatised (kalmistud, staadionid, sadamad), ehitised (veskid,
kõrtsid, küünid), peatused (raudteejaamad) jne.