Mäeküla piimamees tegelased Mari ja Tõnu Prillup
käitumises ning ebaõnnes. Tundub, et Prillup ei proovigi aru saada, mida ta valesti tegi ning
selle eest vastutust võtta. Kuna Mari käitumine oli 20. sajandi algusaastate kohta väga
vastuoluline tavaliste naiste käitumisele, siis oli Prillupil hea teda kõiges juhtunus
süüdistada.
Teose alguses näeb Prillup Marit oma kolmanda lapsena ja kasutab teda lihtsalt laste
hooldajana ära. Kuid kui Mari otsustab olla iseseisev ning ilma Prillupilt luba küsimata täidab
lepingu tingimusi ja läheb mõisasse Kremerit lõbustama, siis oli Mari muutunud justkui üleöö
naiseks. Prillupi silmis oli ta muutunud ilusamaks ja täiskasvanulikumaks, kuid arvab siiski, et
Mari on ta hinge reetnud.
Teoses avalduvad Prillupi mõtted sisemonoloogidena, kus ta arutleb elu ja oma tegude
üle ning tihti leiab, et tema vigade süüdlane on hoopiski Mari.