Mäeküla piimamees
Mäeküla piimamees
19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning
oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse
maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et
nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu
Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning
nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning
nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja
suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud
palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või
kaks ning põrandat kattis muld