Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga teie olete ometi pisutki paremad kui naised, sest neil pole muud kui tönn lahti. Ei saa õieti
suudki veel paotada, juba uluvad. Ja teie, puupead, samuti. Ütlen teile selges vene keeles: kell
viis, uks on lahti, oodake; aga juba neil hirm nahas -- nüüd teeb paljaks, nüüd röövib puhtaks,
nüüd oleme kõrilõikaja küüsis! Aga kus on siin rahast juttu, teie vaimunõtruse patsillused? On
siin korjuse soojalehkugi röövimisest, teie ajuhärmatise prillimaod? Mõistate, oinapead?
Sellepärast -- tulevikus mind mitte enam haavata, sest mina olen kõrge inimsoo esindaja
sfäärilises muusikas. Kell viis ja otseteed uksest sisse. Koputada pole vaja. Lamp on laual, tikud
võtke ise kaasa. Kui õli ei ole, tooge, pudel ukse taga seina ääres. Olge nagu kodu: mina olen
sotsialist."
Sellega lahkus härra Molotov oma esimesest tunnist ja peaaegu kogu klass hüüdis talle nagu
ühest suust järele: ,,Hall orikas
annaabi.ee 
