JA EHITUS · mille valmistamiseks kasutatakse polüvinüülalkoholist valmistatud kilet, mida kuumutatakse, venitatakse ning kastetakse joodilahusesse. · Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR- 39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi. · Kõrgekvaliteedilised polariseeritud prilliläätsed valmistatakse lamineerimismeetodil. · Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e. valumeetodil. · Mineraalklaasi baasil valmistatud polaroidlääts koosneb mitmest erinevast kihist, mis on omavahel kokku pressitud. · Polaroidläätsedega töötamisel tuleb järgida kindlaid juhtnööre vältimaks läätsede kõlbmatuks muutumist ja taotledes raami asetatud polaroididelt maksimaalset võimalikku efekti. · Temperatuur
.. ) Joonis nr. 1. Polaroid päikeseprillide tööpõhimõte. (Nave 2001) 2. AJALUGU JA STATISTIKA Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles 1928. aastal nüüdseks juba väga tuntud firma ,,Polaroid" asutaja Edwin H. Land, kes valmistas esimese polaroidkile, mille dikroism ehk valguse lahutus oli tingitud valguse neeldumisest kilesse viidud orienteeritud jodohiniinsulfaadi mikrokristallides. Esimesed polaroidläätsed olid eranditult planumid ehk ilma optilise tugevuseta prilliläätsed ja neid kasutati sportimisel. Tänapäeval hindavad polaroidläätse häid omadusi mitte ainult sportlased, vaid ka päikeseprillide tavakasutajad. Kindlasti on selles oma osa ka erinevate tehnoloogiate arengul, mis võimaldab valmistada ka optilisi ja fotokroomseid polaroidläätsi. Eyecare Business`i 2000. aasta aruanne väidab, et optiliste polaroidläätsede müük moodustab 2% retseptuurläätsedest. Samast allikast võib lugeda, et 2001. aastal moodustas
Uuria peaks välja selgitama, milal on tegemist aksiaalse ja millal refraktiivsea metroopiaga. Silma pikkust ei saa tavalises nägemise uurimises mõõta, küll aga saab mõõta silma murdmisvõimet. Kui silmade sarvkestad on sama kumerustega, siis ei ole tegemist refraktiivse ametroopiaga. Kui silmades on siiski märgatav anisometroopia, võib oletada, kui see ei põhjusta uuritavale binokulariteedi kaebusi, et tegemist on siiski aksiaalse ametroopiaga. Prilliläätsed anisometroopia korral Prilliläätsedega saab vähendada kujutise suuruse erinevust parema ja vasaku silma vahel. Mida õhemad on prilliläätsed või mida lamedam on prillläätse esipinna kumerus või mida lühem on vertex distance seda väiksem on on kujutiste erinevus võrkkestal. Hüperoopilise silma kaugpunkt e punctum remotum (PR) on silma taga. Kuna küsimus ei ole selge pildi koht, vaid virtuaalse pildi asukoht kasutatakse PR asukoha märkimiseks +PR
annaabi.ee 
