Eesti looduse ja vaimse kultuuri väärtused ning nende olulisus majanduslike huvide kõrval
(Ibid., 11). Täpsemalt nimistusse kuuluvad Kihnu kultuuriruum oma keele-, toidukultuuri-,
käsitööoskuste-, laulude-, tantside-, pillimängude- ja pulmakommetega, Eesti laulu- ja tantsupidu
traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaunatraditsioon, ravimtaimede kogumine ja kasutamine,
hoidistamine, Lindora laat, väikekandle tagasitulek, Hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvad
rõhud, vanade hoonete taastamine ja Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed (Ibid., 17-24). Ja
lugedes seda nimistut, võib märgata, kui suurt osa moodustab loodus ja selle ressurssid Eesti
vaimse kultuuripärandist ja kui väärtuslik see on selle säilitamisel. Näiteks, Kihnu toidu
valmistamisel kasutatakse ressursse, mida kohalik ala annab sellele kultuurile, käsitöö puhul,
mille kuulub puukujud, rahvariiete valmistamine, sallide ja rättide kudumine, sitsijaki