Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu. 2) Kirjelda, kus pidas mõisarahvas pulmi ja millised olid pulmakombed. Nad pidasid pulmi linnades ja suurtes alevites, kuhu olid ehitatud suured gildimajad. Pärast söömist hakati kohe tantsima, amelema, jooma ja priiskama. Kes kõige paremini lakkus, priiskas, lõi, torkas ja rüseles, see sai kõige esimeseks kukkeks, ta seati teiste poolt ülemisse otsa istuma ning talle anti au. Sama oli eestlaste pulmas
agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõisnikega rahul. Vaadati kuidas nende tööd ja vaeva raisati ja kiruti hiljem aga samas midagi ei tehtud. Nii ka oli vanasti, kõik olid vastu aga keegi ei julenud otseselt midagi teha. Muuda ennast Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
sõjaväed olid siin riisumas ja lagastamas käinud, kõigi käsi oli kõikide vastu olnud -- ja siiski suutis see õnnetu pind veel kodurahva riismeid ja vaenlaste tuhandeid toita! Sel korral õitses laagris õlle ja toidukraami müüjate vili: nende seisukohtade ümber aelesid, prassisid, lobisesid ja laulsid mõisameeste salgad. Gabriel oli sõjamees ja sõjaga harjunud, aga see joobnud röövlite kari, kes tema kodumaa rasvast priiskas, pani ta südame siiski vihast ja jälkuses! paisuma. Ta tahtis juba ümber pöörata ja oma teed edasi minna, kui ta korraga selja tagant rasket kätt oma õlale tundis langevat. Järsku ümber pöörates nägi ta enese ees laia näoga sõjameest seisvat, kes temale täie õllekannu nina alla pistis: «Säh joo, külamees! Sa oled tubli poiss, kellest minu süda rõõmu tunneb. Nägin, kuidas sa metsas neli junkrut hüppama panid.» «Kas seesama oigi hüüti mitmest küljest. «Seesama neh
annaabi.ee 
