2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad haigestuda loomade haigustesse.) Priionhaiguste kujunemine : 1. tõvestav valk puutub kokku normaalse priionvalguga ja normaalne muutub samuti tõvestavaks. 2. tõvestavad valgud ei lagune. Nad kogunevad närvirakkudesse - rakk ummistub ja sureb. Surnud rakk laguneb ja valk nakatab uusi rakke. Surnud rakkude asemele jäävad mikrotühimikud, sest närvirakud ei jagune *Surma põhjuseks on närvisüsteemi ulatuslik kahjustus. * Haigestumise võimalus : 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand) 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3
2) Tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) Priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad haigestuda loomade haigustesse.) Priionhaiguste kujunemine : * tõvestav valk puutub kokku normaalse priionvalguga ja normaalne muutub samuti tõvestavaks. * tõvestavad valgud ei lagune. Nad kogunevad närvirakkudesse - rakk ummistub ja sureb. Surnud rakk laguneb ja valk nakatab uusi rakke. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : ainus erinevus - normaalne priionvalk on alfa- spiraal. tõvestav valk on aga beeta-struktuur. *surnud rakkude asemele jäävad mikrotühimikud.(närvirakud ei jagune) *Surma põhjuseks on närvisüsteemi ulatuslik kahjustus. Haigestumise võimalus : 1
annaabi.ee 
