Tõde ja Õigus II Terve tekst
lehed. Oma vabal ajal vedeles ta siinsamas söögitoas aknalaual. Lible nimetas teda
palvekapsaks. ,,Palvekapsast ei saa müüa, teda ei osta keegi," arvas ta Indreku vastu. ,,Tema
eest toitu ei anta," lisas ta juurde.
Kui härra Maurus sellest auväärt raamatust hommikul lugema hakkas, seadis ta endal prilli otse
ninaotsa, nagu näeks ta ainult nõnda seda püha jumalasõna. Aga juba teisel päeval taipas
Indrek, miks seadis direktor priilid palvet lugedes nii ebaloomulikku paika. Indrek taipas seda
sellest, et äkki katkestas härra Maurus palvelugemise, viskas raamatu aknalauale ja kargas kui
vihane härg poiste sekka, kus haaras Lible kraest kinni, kes oli ühes teisega maha kükitanud ja
ajas nõnda mingisuguseid äriasju. Härra Maurus tõmbas poisid akna alla ja sagis nad mõlemad
kõrva äärest läbi ja läbi.
,,Sinder niisugune," ütles ta Liblele, ,,tema rikub kõik minu poisid ära, tema ajab terve mu kooli
hukka