18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis.
kombeid. Peaaegu igal pool tekkis vastuolusid ärganute ja mitteärganute vahel,
kusjuures mõlemad pooled kippusid süüdistama üksteist patuelus. Palju
süüdistati uueusulisi näiteks mitmesuguste seksuaalriituste läbiviimises ja
abielurikkumistes. Pärast luterliku kiriku ja ilmalike võimudega vastuollu
sattumist arenesid ärkamisliikumisest 1880. aastatel välja eri voolud:
tegutsemisloaga irvinglaste ja baptistide ning illegaalsed priilaste kogudused.
Osa jätkas oma tegevust luterlikule kirikule truuks jäänud vennastekoguduste
raames. Teatud hulk ärganuid siirdus 1880. aastatel aga hoopis õigeusu
kirikusse. Nähtavasti ootamatuim sündmus oli veerandi Vormsi rootslaste
siirdumine vene õigeusku, seda hoolimata keelelisest ja kultuurilisest barjää-
rist, mida õigeusu kirikul ei õnnestunudki Vormsil ületada.Nimetatud uued
kogudused ja liikumised levisid vähemal määral mujalgi Eestis aga eeskätt