Priikslaskmine ja ärkamisaeg
Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819-
1885 a.
Laura Peets
Priikslaskmine
Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa
rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega
talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos
liikumisvabaduse piiranguteta
Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja
Eestimaal 1836. aastaks)
Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja
kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena
vallad
Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks
Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid
Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata
tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes
teotööga
Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg
Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamaja...