Pärisorjuse kaotamine
- liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna)
- perekonnanimede panek
Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg.
Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem
töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis
sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud
IV Talurahva omavalitsuse kujunemine
Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga
mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski
sõltuv.
Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder.
Talurahvaseisus jagunes:
mõisarahvas (mõisateenijad) - 10%
külarahvas - pererahvas 40%
- sulasrahvas 30%
- vabadikud ja popsid 20%
Vallakogukonna üleasanded:
annaabi.ee 
