Linnastumine ehk urbaniseerumine
linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks
näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht.
Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired,
kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades
(nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid
(prigoroda) ja slummid(trusjobq), seal on ka iive(prirost) suur.
Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna
inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu
peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne.
Aja jooksul, kui linn kasvab ja areneb, muutub märgatavalt linna maakasutuse struktuur:
elanikud ja tootmine surutakse teenindusettevõtete ja kontoriruumide eest pakutavate kõrgete
annaabi.ee 
