Rippsild
ehitus. Silla projekteerijaks oli Roebling, keda peetakse rippsildade ehituse isaks. Ta töötas
välja parima tarnidussüsteemi, jäiga sõidutee ja neid omavahel ühendava ripptrosside
süsteemi ning lõi täpse arvutusteooria. Tema tippsaavutuseks võib pidada Brooklyni silda
(ehituse lõpetas tema poeg), mis oli 43 aastat maailma pikim rippsild. Järgmise suurkujuna
rippsillaehituses kerkis esile O. H. Ammann, kes projekteeris Bayonne, Priboroughi,
4
Verrazano-Narrowsi silla (4,8 km, 1300 m rippava, 6 sõidurada kummalgi korrusel) (Matve
1978).
Rippsilla iseloomulikus tunnuseks on see, et tema liiklust kandev osa ripub. Selleks
kasutatakse tavaliselt trosse või kette (algselt kasutati nööri ja teisi materjale), mis
tõmmatakse pinge all üle takistuse ning ankurdatakse maasse. Lisaks on olemas ka teine
annaabi.ee 
