V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kohtunik ja prevoo asetäitja, kes kõiki asju pisut segi ajas, nii kuidas parajasti juhtus.
Väikese madala võlvitud saali tagumises otsas seisis kuninglike vappidega ehitud laud,
selle taga suur tammepuust nikerdatud tugitool prevoo jaoks, nüüd tühi, ja vasakut kätt pink
noorema kohtuniku meister Floriani jaoks. Veidi allpool istus kohtukirjutaja, kes
185
1
0
6
aina kirjutas. Kohtunike vastas asus rahvas, ukse ja laüa ees aga hulk prevoteeseersante
lillades kamlottkuubedes, valge rist rinnal. Kaks kodanike vastuvõtutoa seersanti, kel olid
seljas pooleldi punased, pooleldi sinised pühapäevakuued, seisid valvel tagapool lauda
madala suletud ukse ees. Üksainus kitsas teravkaaraken paksu müüri sees valgustas
jaanuarikuu päeva hämaruses tuhmilt kaht veidrat kuju: kummalist kivist nikerdatud kuradit,
kes ülemiselt võlvikivilt alla rippus, ja kohtunikku, kes saali otsas kuninglike vapiliiliatega
kaunistatud laua taga istus.