V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
mida peeti pigemini lääniks kui ametiks. «Dignltas,» ütles Joannes Loemnoeus, «quae
cum non exigua potestate politiam concernente, atque praerogativis multis et
juribus conjuncta est.»2 Aastal 1482 oli imelik näha aadlikku kuninglikus ametis, mille
asutamiskirjad ulatusid Louis XI väljaspool abielu sündinud tütre abiellumise aega Bourboni
hertsogi sohi-pojaga. Samal päeval, kui Robert d'Estouteville Pariisi prevotees Jacques de
Villiers' kohale asus, astus meister Jehan Rauvet härra Helye de Thorrettes'i asemele
1
0
4
ülemkohtu eesistuja kohale, Jehan Jouvenel des Ursins sundis aga Pierre de
Morvilliers' Prantsusmaa ülemkohtuniku kohalt lahkuma, Regnault des Dormans ajas samal
päeval nurja Pierre Buy unistuse saada kuningliku kohtu alaliseks referendiks, asudes ise
sellele kohale. Kui palju isikuid vaheldus eesistuja, ülemkoh-tuniku ja referendi kohal