Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Umbes 30–40%-l
hulgitraumaga patsientidest on ka vaagnavigastus.
Vaagnavigastuste hulka kuuluvad vaagnaringi luude ja sidemetega seotud vigastused ning
puusaliigesevigastused. Veel võib peamiselt noortel sportimise juures tekkida lihaserebestusi
lihaste kinnituskohtades vaagnale. Vaagnaluumurrud võivad nendega kaasneva suure verekaotuse
tõttu (kuni 5 l) põhjustada otsest ohtu elule. Kõige sagedasemad verejooksu allikad on
presakraalne ja prevesikaalne veenipõimik, suuremad vaagna veresooned ja suured
luumurrupinnad. Sagedased on kaasnevad kusepõie- ja kusitivigastused, samuti plexus
lumbosacralis’e vigastused (komplekssed vaagnavigastused).
Põhisümptomid: valu ristluu-/vaagna piirkonnas, käimisvõimetus, jalgade vale asend.
Presakraalne – ristluu ees
Prevesikaalne – kusepõie ees
Plexus lumbosacralis – lumbosakraalne närvipõimik
Vaagnavigastuste erivormi moodustavad tunduvalt harvemini esinevad võõrkeha sissetungimisest