Maailmakirjandus IV
Igausgune materjal
kõlbab poeetiliseks käsitluseks ja leiab, et isegi ühiskonnapoeesia võib olla käsitluse aluseks. Kirjanduse
juhtivaks zanriks on romaan, see annab tooni kogu kaasaegsele poeesiale, peab seda väga tähtsaks.
Romantilised romaanid jäid latentseteks teosteks, mis otse endale järglasi ei tekitanud, aga mis kaudselt või
otse osalesid sajandi lõpul osalevates sünteesides - sünnib kokku 20. sajandi romaan. 18. saj prevalveeris
oma põhitüübilt üks romaan, nn Bildungsromaan. Romantikud ei tegele sellesinase maailmaga, vaid
kõrgema maailmaga. 1799. aastal ilmunud pikem jutustus "Lucinde". Nii nagu romantikute romaanides ikka
on kompositsioon katkendlik - tähtis, et siin luuakse naiskunstniku prototüüp, ühtlasi ka looduslaps, kellel ei
ole ametlikust moraalist aimu. 1801. aastal osa Jena ringi liikmetest oli surnud ja ülejäänute vaates läksid
lahku. Schlegel lahks Jenast, lahkus Pariisi