Rahvusvaheline õigus
õigusest.
Tänaseni on lahenemata teoreetiline vaidlus rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse ühtsuse või
erinevuse teemal. Monism - rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra,
mille kõik õigusnormid moodustavad tervikliku süsteemi. Monism lähtub eeldusest, et
rahvusvaheline õigus on lõppastmes suunatud üksikisikutele, kuigi üksikisikud reeglina ei ole
rahvusvahelise õiguse otsesteks subjektideks. Ühtse süsteemi korral võib prevaleerida kas
rahvusvaheline või siseriiklik õigus. Tänaseks omab eluõigust vaid rahvusvahelise õiguse
ülimuslikkust toetav monistlik teooria.
Dualism (ka pluralism) rahvusvahelisel ja siseriiklikul õigusel on nii palju erinevusi, et neid
süsteeme ei ole võimalik pidada üheks õigussüsteemiks:
neil on erinevad subjektid rahvusvahelisel õigusel peamiselt riigid ja
rahvusvahelised organisatsioonid, siseõigusel peamiselt füüsilised ja juriidilised
isikud;