Eesti sotsiolektide seisund
Nimetatakse
seda tavaliselt sex/prestige pattern (Hudson 1996: 193).
Probleeme tekitavad juhud, kui naised saavad vähem haridust kui mehed (haridus annab
prestiizete vormide oskuse), kuna siis on naistel väiksem juurdepääs kõrgemalt
hinnatavatele vormidele. Teiseks, naised on innovaatilisemad, võtavad kiiremini omaks
keelelisi uuendusi. Seetõttu, kui uuendus läheb prestiize vormiga vastuollu, võib mõnikord
olla naistel pretsiizivorme vähem, sest nad eelistavad uuendusi. Seega on see üldistus
kehtiv stabiilsete variaablite kohta (Labov). Kolmandaks: variaabel peab olema tundlik
sotsiaalse klassi suhtes. St kõrgemad klassid peavad kasutama standardvarianti enam kui
madalamad.
Kokku: igas ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile,
kasutavad naised iga stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem
kui mehed (Hudson 1996: 195)