PLATONI MORAALIFILOSOOFIA
Nagu Sokrates, nii lähtub temagi vooruse kui teadmise mõistmisest ja tunnustab selle
vastavalt ka vooruse õpetatavust. Kuid ta ei rahuldu üksnes selle väitmisega, vaid püüab seda
ka lähemalt selgitada ning põhjendada, süvendades ning osalt isegi moduleerides meistri
seisukohta ja viies selle kooskõlla oma ideedeõpetusest tuleneva tunnetuskäsitlusega. Sellega
ühtlasi jõuab ta vooruse kui niisuguse olemuse pretsiissemale määramisele, andes väärtusliku
panuse mitte ainult antiiksele eetikale, vaid kogu filosoofilisele eetikale üldse.
Põhjapaneva tähendusega ses suhtes on tema arutlused dialoogis “Menon”. Oma vaatluses
lähtub Platon siin kahest võimalikust põhiseisukohast, mis sisuliselt on teineteisega
kooskõlastamatus vastuolus. Kui on voorus õpetatav ning õpitav, s.t. teatava harjutuse teel
9