PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT
Vastuargument on see, et psühhopaatia on riski näitaja korduvaks kriminaalseks käitumiseks
ja retsidiivsuseks, ning seega tuleks psühhopaate kohelda õigusemõistmisel karmimalt.
Endiselt jääb aga vastamata küsimus, kas psühhopaatilised indiviidid vastutavad kõigi oma
kuritegude eest. Mitmed õigusala professorid on väitnud, et psühhopaatiliste kurjategijate teod
on vabandatavad selle põhjusel, et nad on vaimselt hullud. Vastuväide sellele argumendile
tuleneb pretsetentidest, kus psühhopaatiat ega teisi sarnaseid isiksusehäireid pole
kvalifitseeritud hulluse alla. Suuremosa tõendeid näitavad, et psühhopaatide moraalsed
väärtused ei erine oluliselt mittepsühhopaatide omadest. Ühed uurijad väitsid isegi, et
"psühhopaadid teevad heal ja halval küll vahet, aga see vahe lihtsalt ei huvita neid."
Kaasaegne entusiasm neuroteaduse kohta on tekitanud arvamusi, et psühhopaatilisi
annaabi.ee 
