Kes peaks valitsema?
Kuid mis olulisem, Mill väidab
kasutades sõnu, mis ei erinegi väga palju Platonist , et asjad lähevad väga viltu, kui laseme inimestel avaldada
suurt mõju nende poolt määratud ekspertadministraatoritele.
Parimal juhul tähendab see seda, et kogenematus otsustab kogemuse üle, võhiklus teadmise üle: võhiklus, mis,
kahtlustamatagi selle olemasolu, mida ta ei tea, on ühtaegu hooletu ja upsakas, suhtudes üleolevalt või lausa halvakspanevalt
kõigisse pretensioonidesse sellele, et kellegi teise otsustus väärib rohkem tähelepanu kui tema enese oma. (Esindusvalitsus,
232)
Esindusdemokraatia kriitikud ütlevad seevastu, et siin pole tegu mitte teretulnud nihkega otseselt demokraatialt
realismi suunas, vaid ebaterve nihkega eemale demokraatiast üldse. Selline oli kindlasti Rousseau seisukoht
(meenutage tema märkusi "Inglismaa rahva" kohta). Kas esindusdemokraatia on midagi enamat kui pettus, mille
taga peitub valimiste teel kehtestatud diktatuur