EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE
Liiduklassi viimane
langes ringkonnaklassi. Jõuti sellisele loogilisele meistrivõistluste ülesehitussüsteemile,
mis toimis kuni suurte muutusteni 1940. aastal. Sellist meistrivõistluste korda tuleb
pidada kordaläinuks. Järgmisel, olümpiaeelsel hooajal 1935/36 suurendati Liiduklassi
meeskondade arvu seitsmeni, et suurendada veelgi konkurentsi Eesti meistri nimele. Ka
see muudatus õigustas end, sest selleks ajaks oli juba 4 või 5 meeskonda oma tasemelt
jõudnud reaalseks meistritiitli pretendendiks. Selleks ajaks oli EKL liitunud FIBA-ga
(1934. aastal) ja me võtsime kohustuslikult omaks FIBA poolt kehtestatud
võistlusmäärused. Varemalt olid meil käibel omad, USA-lt üle võetud võistlusmäärused.
Järgmised määruste muudatused tehti FIBA kongressil 1936. a olümpiamängude ajal.
Tehnilisse komisjoni, kes tegi ettepanekuid määruste muudatuste osas, valiti ka tallinlane
Aleksei Selenoi. Peab märkima, et Eesti oli edumeelsete korvpalli arengule kasutoovate