Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa paremini ettevalmistununa ning luua soodsama olukorra nii endal kui ka lapse jaoks. Vanemad peavad tagama oma laste koolikohustuse täitmise. Kool on koht , kus lapse veedab palju aastaid oma elust. Kool mõjutab oluliselt ka lapse arengut.
metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest on ehk kõige tuntumad kohuse-eetika, utilitarism ja kristlik eetika. Ühiskonnas kujunenud õige käitumise põhimõtete süsteem. Pole olemas moraali, mis hõlmaks kogu ühiskonna. Moraal mitte ainult ei reguleeri inimese käitumist, vaid aitab seda ka mõtestada. Mitte kõiki tegusid ei saa hinnata moraali seisukohalt, vaid ainult neid, mis on sooritatud vabatahtlikult ja teadlikult.
annaabi.ee 
