Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone.
eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata enda tehtud liikuvaid joonistusi, saatis see praeguseks unustatud muusika teda klaveril. Tegelikult pole nn tummfilm kunagi tumm olnudki, sest filmiajaloo algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat ja sellel oli tummfilmiajastul isegi kaks ülesannet.
Ordu oli huvitatud ostmisest. 1341. oli sõlmitud eelkokkulepe, et Ordu ostab Taani alad ära, aga reaalse lepinguni vele polnud jõutud. Aga Rootsi oli ka Taani aladest huvitatud, sest ta oli Muistse Vabadusvõitluse ajal aladest ilma jäänud. Rootsi oli omandanud endale Soome nign tahtis alasid veelgi laiendada. Põhja-Eesti vasallidele oleks meeldinud, kui asjad oleks jäänud nii nagu nad olid. VANA LIIVIMAA SISEOLUD Väikeriikide vahel olid vastuolud, põhjuseks võim Pretendeerijaid liidrirollile oli kaks: 1) Riia peapiiskop - ta oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja Liivimaal 2) Liivi Ordu - kõige võimsam sõjaline jõud Vana - Liivimaal Ainukene piiskopkond, mis oli säilitanud oma iseseisvuse, oli Tartu piiskopkond. Ülejäänud ordud olid Liivi Ordust sõltuvuses. Tartu piiskop T. Von Damerow. Otsis liitlasi isegi Euroopast. Nt. pakkus Tartu piiskopkonda Inglise kuninga võimu alla., aga too ei võtnud vastu, sest see ala oli liiga kaugel
annaabi.ee 
