Eesti sotsiolektide seisund
võimalik selliselt nt uurida klassiliikumisi keelest lähtudes. Kui aga juhtub, et ka eesti
keeleühiskonnas saame leida mõned keelenähtused, mida saab siduda nt oma kihist
kõrgemale püüdmisega, siis oleks võimalik kaardistada ka selliste inimeste ring.
Muuseas, eesti ühiskond on väga hea polügoon sotsiolingvistiliste uuringute jaoks.
Esiteks, tegu on väga väikese ühiskonnaga, millel on lisaks vaid mõned olulised
prestiizikeskused (Tallinn, vähem Tartu). See lubab uurida statistiliselt väga suurt protsenti
kogu ühiskonnast ja teha selliselt järeldusi, mis kehtivad palju enam kogu ühiskonna kohta
kui suurtes riikides tehtud uurimused.
24
Teiseks, eesti ühiskond on hiljuti olnud tugevas sotsiaalses murdepunktis, mis peab kuidagi
peegelduma ka keelelistes muutustes. Ka see annaks olulist lisa maailma