Pronksiaeg
kivitaraga. Kas neis elati sessoonselt või aastaringselt, pole teada. Kaevamiste käigus pole
selgunud, kas osa kindlustatud asulate hoonetest võiks olla olnud ülejäänuist suuremad või
uhkemad ning seega kuulunud pealiku perekonnale. Osalemine rahvusvahelises
pronksikaubanduses eeldab siiski ühiskonnas välja kujunenud eliidi olemasolu, kelle võim
põhineski ilmselt suurel määral kaubanduse ja prestiikaupade üle kehtestatud kontrollil.
Saaremaal on kaevatud kaht pronksiaegset kindlustatud asulat Asvat ja Ridalat. Need
kujutasid endist väikeseid külasid, kus paksu kultuurkihi ja pindala järgi otsustades leidis
peavarju terve hulk inimesi. Taolised külad olid ümbritsetud puust ja hiljem osalt ka kivist
taraga.
Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse
Saaremaa kohta vt lk 8-10:
Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik
annaabi.ee 
