Tants aurukatla ümber, lugemiskontrolli vastused
Toon
näiteks paar kohta:
Autori kommentaare enne Taaveti koju jõudmist: ,, Sest seal eemal, künka otsas, on ainult valusate
mälestuste kodu, ja ehk ongi parem, kui ta sinna eriti ei rutta."
,,Puud on hädised nagu üksijäänud inimesed, kuid siiski punetab neil ladvas vilju."
Lisaks Mats Traadi vaimukatele kommentaaridele leidub ka neid märkusi, mis jällegi muudavad
teost hulga nukramaks ja sügavamaks, hinge pressivamaks. Nt:
,,Ülehomme lähevad nad sõtta ja sunnitakse elama võõrast, loomuvastast elu.
Ja me ei näe neid enam kunagi, isegi mitte unes."
Kokkuvõtteks, ma arvan, et selliseid raamatuid on vaja lugeda ning kindlasti ei ole nad nii igavad
kui esmapilgul tunduvad. Lihtsalt raske on end vedada kesklinnast 20. sajandi algusesse põllule ja
lugeda nii raskest, lihtsast ja leplikust elust.