Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
välja minna.
Eesti Sõna oli tiheda tsensuuri ja omavalitsuse käskude-keeldude kontrolli all,
lugejaskond suhtus sellesse eriti lõpuperioodil tugeva umbusuga. Mõnel kohalikul
ajalehel oli tegemist tollal vaid järeltsensuuriga. Saksa okupatsiooni ajal levisid ka
mõned okupatsioonivastased ja põrandaalused ajalehed, Tallinnas "Vaba Eesti",
Tartus "Võitlev Eestlane", mis olid masinakirjaliselt paljundatud väljaanded.
Tsensori ametlikuks nimetuseks oli saksa ajal pressireferent, piirkondades tegutsesid
piirkonnakomissaaride vastavad volinikud. Tallinnas oli kahekordne tsensuur:
kõigepealt loeti laotud käsikiri üle, viidi sisse parandused ja siis saadeti valmismurtud
(küljendatud) lehekülgede äratõmbed uuesti tsensorile üle vaatamiseks. Alles seejärel
võis hakata trükkima.
Eesti ajakirjandus paguluses
Saksa okupatsioon lõppes 1944. a sügisel. Neist meeleoludest, mis tollal valitsesid,
annaabi.ee 
