Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.»Teiseks võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine saada tagasilöögi, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks märkimisväärselt kokku tõmbuma
http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm 15 Salumaa, E. (1991). Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium. Salumaa, E. (1993). Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond. Salumaa, E. (1995). Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn: EELK konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond. Toomla, V. (s.a). Stoikude koolkonnad ja õpetused. Stoikude koolkonna ajalugu. Kasutamise kuupäev: 15.11.2013.a, allikas http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/stoikud.htm Aulis, H., Kruse, M., Roasto, R., Põldver, R. (2011). Miguel de Unamuno. Armastus ja pedagoogika. Kolm näitlikku novelli ja proloog. Malemängija Don Sandaalio Romaan. Kasutamise kuupäev 28.11.2013.a, allikas http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1338292925.pdf nemad.pri.ee (2000)
annaabi.ee 
