Saab arvutada pinnase see pinge taastub. tõttu ilma, et esineks ehitusmaterjali purunemist. arvutustugevuse R ja deformatsiooni-mooduli E 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon Geotehnilistes arvutustes kasutatakse ainult 20. Millise pinnase puhul kasutatakse 4. Vajum leitakse üksikute kihtide hüdrostaatilisest survest põhjustatud ehitise pressiomeetrit, kuidas katse käib? Sügaval deformatsioonide summana tõusmise kontrollimisel Arvutusjuhtu B asuvate pinnasekihtide deformatsioonimooduli 7. Kuidas arvutatakse, millest sõltub kasutatakse ehitise või selle osa tugevuse määramiseks on kasutusel ka pressiomeeter. pinnasekihi deformatsioon? kontrollimisel
pinnaseproovil puudub külglaienemise võimalus. Seda erijuhtu nimetatakse kompressiooniks. Teoreetiliselt erineb täielik kompressiooni olukord pinnases siis, kui maapinnale mõjub lõpmatu levikuga ühtlaselt jaotatud koormus. Sel juhul on mistahes mõtteliselt eraldatud pinnasekuup oma naaberkuupidega võrdsetes tingimustes ning neil kõigil puudub külglaienemise võimalus. Pinnase deformeeritavuse määramiseks otseselt pinnasemassiivis võib kasutada plaatkoormuskatset, pressiomeetrit, dilatomeetrit või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele (fermidele) toetuva tungraua kaudu
k o lm e te lg se s u rv e te im J o o n is 4 .2 1 P in n a se d e fo rm a tsio o n k ü lg la ien e m ise v õ im alu se l ja se lle p u u d u m ise l (k o m p re ss io n n ite im ). 4.2 Kokkusurutavuse määramine välikatsetega Pinnase deformeeritavuse määramiseks otseselt pinnasemassiivis võib kasutada plaatkoormuskatset, pressiomeetrit, dilatomeetrit või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03 m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele (fermidele) toetuva tungraua kaudu
annaabi.ee 
