Päikesesüsteemid referaat
surmaga kaasnevate protsesside ajal. Seal polnud mitte ainult vesinikku ja heeliumi
( levinumaid elemendid Universumis), vaid ka nende eelmiste tähepõlvkondade toodetud
raskemaid elemente. Niisuguses pilves hakkasid üksikud piirkonnad aeglaselt kokku
tõmbuma, tingituna läheduses plahvatanud supernoova ( massiivse tähe elu lõppfaasi)
tekitatud lööklainest ja ühtlasi pöörlema. Ühe sellise regiooni saatuseks oli saada
Päikesesüsteemiks ja teda nimetatakse presolaarseks udukoguks. Taolist moodustist hoiab
koos tema enda raskusjõud ja magnetväli ning kui ta aste-astmelt üha enam kokku tõmbus
ja pöörlemine sellest kiirenes, muutus säärane udukogu ka lapikuks keerlevaks
gaasikettaks, mille mõõtmed olid tuhandeid kordi suuremad, kui Päikesesüsteemil praegu.
Kokkutõmbumise jätkudes koondus enamus ainest udukogu keskpunkti ja muutus kasvava
rõhu tõttu ka kuumemaks. Sellest tsentraalosast oligi saamas Päike.
annaabi.ee 
