Liivisõda ja Kolme kuninga aeg
Poola valdused nii lõuna eesti kui põhja läti valdused kandsid kokku nimetust Üleväina
Liivimaa. Üleväina seetõttu et need valdused asusid väina jõest põhja pool kuigi olid teised
valdused ka lätis kuramaa ja põhjapool aga need valitsemised toimusid teistmoodi. Poola
kuningas oli saatnud valitsema üleväina liivimaad asehalduri (poolakas või leedukas). See
üleväina liivimaa jaguned kolmeks laiaks piirkonnaks. Alguses oli tegemist kolme
presidentkonnaga. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mida juhtis vojevood.
Olid tartu vojevoodkond, pärnu vojevoodkond ja võnnu ehk cesise vojevoodkond. Mitte
kunagi varem ega hiljem pole olnud vojevoodkondi ja kui kaardil on veojevoodkond või
presidentkond siis see näitab et oli tegemist rootsiajaga eestis. Rootsiajal põhimõtteliselt ¾
haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena
eelistati kas poolakaid või sakslasi
annaabi.ee 
