Läti ajalugu
jalanõusid. Samuti hoolitseti nende toitlustamise eest. See keskkomitee suuremates põgenike
kohtades, asutati suuremaid Läti keele koole, peeti kursusid, jätkasid tööd ka seltsid. Korraldati
lätikeelseid luterlike jumalateenistusi, eeskätt tänu selle HAKK, lõviosa kõigist nende põgenikest
elas selle üle. Suurhulk lätlasi põgenes ka 1915 aastal ka Tartusse, ja tartus tegutsenud läti põgenike
komitee eesotsas seisis (üks läti presidentides )Kviesis. 1915 jagas läti kahte ossa, kuramaa läks
sakslaste kätte, liivimaa jäi lätlaste kätte.
Saksa sõjamaa pealetung kuramaale tõi kaasa ka poliitlist ümberkorraldust.
Ida Partei, kuhu kuulusid nii mõjukad poliitikuid, kui ka Keisri poliitikud, selle sama poliitika taga
toetajatena seisis ka saksa ühing, mis seadis eesmärgiks kõikide saksa rahvuskaaslaste (väljaspool)
ühendamise saksamaa külge. Tõhutati nende alade sõjalist ja majanduslikku tähtsust, (Lännemere
annaabi.ee 
