Valitsus juhib riiki ja valitsusjuht (peaminister, kantsler) on riigis poliitiliselt tähtsaim isik Presidendi volitusi , v.a esindusisikuna,teostatakse valitsuse nõusolekul PARLAMENTAARNE VABARIIK: näited Tüüpiliseks näiteks Itaalia Eesti Saksamaa Austria Šveits Island Iirimaa Parlamentaarse kui ka presidentaalse valitsemisvormiga riigid Selline valitsemisvorm esineb nii mõneski riigis, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Presidentaalse ja vabariigi tunnustega riigid on näiteks Prantsusmaa, Soome ja Portugal NÄDALA POLIITIK JUHAN PARTS Viimase nädala jooksul on väga aktuaalne olnud teema, kus Eesti majandusminister Juhan Parts ütles Leedu valitsuse kohta, et seal istuvad jobud. Teema puudutab Rail Balticu projekti, kus Leedu uus valitsus otsustas, et Rail Baltic võiks kulgeda läbi Kaunase, mitte läbi Vilniuse nagu selle oli määranud eelmine valitsus.
Vabariik võib olla kas presidentaalne (parlamendist sõltumatu ja üldiselt otsevalitav president täidab paralleelselt parlamendiga ka seadusandlikku funktsiooni ja president võib olla ka valitsuse juht) või parlamentaarne (president võidakse valida parlamendi poolt ja tema võim on nõrk ning suunatud peamiselt riigi esindamisele. Valitsust juhib peaminister). Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariikliku valitsemisvormiga riikide hulgas on ka selliseid, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Tuntuim selliste hulgas on Prantsusmaa, kui presidentaalse ja parlamentaarse vabariigi tunnustega on ka meie põhjanaaber Soome. Tuleb ka mainida, et valitsusvormide puhul ei saa nii monarhiate kui vabariikide puhul välistada diktatuuri (nt absoluutset monarhiat võibki pidada diktatuuri üheks vormiks). Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles selle juhil (diktaatoril) on mitte millegagi piiratud, jõule toetuv ja seadustega kitsendamata võim
toetavad vapside PS eelnõud. Tänu kahele pol jõu ühistele jõupingutustele 14-16.okt 1933 poolt 72,7%, vastu 27,3% vastu. PS võeti vastu. Vapside PS: samasugune prjekt, nagu eelmisedki, ainult riigipea võimkonda uuesti suurendati RK arvelt. Vormiliselt ei olnud tegemist uue PS-ga, tegemist olid 1920 a PS muutmisega. 1920 PS 89 paragrahvist muudeti 30. sisulisest küljest oli tegemist uue PS-ga, kuna tõi kaasa taandumise parlamentaarsest dem-st ja liikumise presidentaalsuse suunas. Vapside Ps kohaselt hakkas rahvas valima riigipead otsevalimistega tähtajaks 5 aastat. Riigipea aemtinimetuseks jäi Riigivanem. 1920 a PS rriigivanem oli valitsusjuht. 1933 a PS järgi oli riigivanema näol tegemist tõepoolest riigipeaga. Uue riigivanema võim oli päris laialdane. Rk võim vähenes, vähenes ka liikmeskond 100 liikme asemel 50. Uus RK tuli valida sellisel moel, et rahvas saaks hääletada konkreetsete isikute poolt. Osaliselt jäädi senise proportsionaalsuse juurde
annaabi.ee 
