Konstatin Päts
aastal
Eestimaa Päästmise Komitee esimeheks. Saksa okupatsiooni ajal panid okupatsioonivõimud K. Pätsi
vangi, kust vabanedes asus Ajutise Valitsuse eesotsas organiseerima kaitset maale tunginud Punaarmee
vastu.
1919. a. kaotas K. Pätsi juhitud Maaliit Asutava Kogu valimised, kuid saavutas uue erakonna
Põllumeestekogud eesotsas võidu Riigikogu I koosseisu valimistel. Seejärel juhtis korduvalt valitsust, olles
Eesti pikima staaiga valitsusjuht.
Nähes ette, et 1934. aasta presidendivalimisel saavutab võidu vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres
Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Algas n.n.
"vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti
esimeseks presidendiks.
1928 a. Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 a. Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli
(Indias) audoktor. Vabadusrist I/1. ja III/1