Presidendivalimise süsteemid Euroopas Euroopas erineb presidendivalimine riigiti. Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias. Nendes riikides võib juhtuda, et ei võida see kandidaat, kellele kuulub hääletanute enamiku toetus. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täisenamuse reeglit. Selle reegli puhul peab kanditaat võitmiseks koguma vähemalt poolte valimistel osalejate hääled. Kui esimene voor ei selgita võitjat, tuleb teine voor kahe liiderkandidaadi vahel. Enamasti toi...
vastust. Alati saab kõike paremini teha, kuid inimesed peaksid siiski rahul olema sellega, mis neil on, ning olema õnnelikud, et valitsus neist tervikuna hoolib. Mis nüüd puutub ministrite voolavusse, siis ma ei oskagi öelda, kui hea see oleks Eestile, kui voolavus siin suureneks. Me oleme nii väike riik ja ma arvan, et pädevaid ministreid ühele kohale meil ei olegi rohkem kui üks või kaks. Ning kindlasti peaks olema õige inimene õigel ametikohal. Presidendivalimise süsteemid Euroopas Autor: Allan Sikk Antud artikkel räägib presidendivalimise süsteemides Euroopas. Euroopa süsteeme tuuakse võrdluseks Eesti süsteemile, sest meie süsteem on keeruline ja arvatakse, et see ei ole kõige õnnestunum variant. On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid.
annaabi.ee 
