Kulla leidmine Californias 1850. aasta kompromiss. President Taylori surm, Millard Fillmore'i saamine USA presidendiks Franklin Pierce'i valimine USA presidendiks. Harriet Beecher Stowe'i "Onu Tomi onnikese" ilmumine raamatu kujul Kansas-Nebraska seadus Vabariiklaste partei rajamine Nn verise Kansase sündmused James Buchanani valimine USA presidendiks Ülemkohtu otsus Dred Scotti kohtuasjas John Browni rünnak relvalaole Harper's Ferrys Abraham Lincolni tõus USA presidenditoolile Lõuna osariikide lahkulööömine ja Ameerika Konföderatsiooni loomine eesotsas president Jefferson Davisega Sumter Forti tulistamine, Kodusõja algus Kodusõja lahingud( Shiloh' all, Antietami lahing). Asundustalude seadus Orjuse kaotamis proklamatsioon. Gettysburgi lahing Kindral Shermani võidud Rbert E. Lee alistumine Ulysses S. Grantile, Kodusõja lõpp Lincolni tappmine. Andrew Johnsoni presidendiks saamine Põhiseaduse 13. parandus (orjuse kaotamine) Vabameelsete büroo loomine
Jackson, kes osava kaitsetegevuse eest selles lahingus sai hüüdnime "Kivimüür". Järgneval aastal tungisid põhjaosariikide väed Lõuna territooriumile lääne poolt, otsustades pikaajalisema kurnamisstrateegia kasuks. Merel kehtestati blokaad, Uniooni väed kindral Ulysses Simpson Granti juhtimisel liikusid aga läbi Tennessee lõuna poole. Neid püüdsid takistada Konföderatsiooni väed Shiloh lahingus, kuid edutult. Sealt sai alguse kindral Granti tähelend, mis viis ta lõpuks presidenditoolile. Suvel 1862 püüdsid Uniooni väed kindral George B. McClellani juhtimisel alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. juuni1. juuli) suutis kindral Robert E. Lee Põhja väed tagasi paisata. Hiljem, 28.30. augustil peetud teises Bull Runi lahingus võitsid Konföderatsiooni väed Uniooni veelkord. Ent Antietam Creeki lahingus (17. september 1862) sai Lee esimese tõsisema kaotuse osaliseks, seda peamiselt tänu lahinguplaanide sattumisele vaenlase kätte. 1863